Peapaelad

Kui väljas hakkavad kanda kinnitama miinuskraadid , ilmuvad naiste juukseid varjama erinevad peakatted.Kübarad , peapaelad ,baretid ja tutimütsid.Kübarainimene pole ma kunagi olnud ning barett ei sobi mulle kohe üldse.Tutimüts on mul juba olemas ning nii jääbki veel järgi vaid üks ehk peapael.Just see on sellel talvel minu südame võitnud.Mõne jaoks seostuvad need aeroobikaga ja aastakümnete taguse ajaga , teise jaoks on see viimane trend ja mõne fashionista arvates on see juba ju nii vana .Siiski on neid poodides praegu saadaval kümneid erinevaid variante nii kootuna ,heegeldatuna ,villast , karusnahast ,pärlitega kui ka lillekestega.Üks, mis kindel , kõik need erinevate stiilidega peapaelad aitavad vältida kõrvade külmumist ning lisavad talvisele välimusele viimase ja tähtsa täpi.

Selle suure ja laia valiku seast mina siiski perfektset peapaela ei leidnud ning ma otsustasin selle ise  valmis meisterdada.Mina ,kes ma koolis vihkasin käsitööd.Ma tegin selle heegeldades ,kuna kudumist ei salli ma silmaotsaski.Värviks valisin fuksiroosa ,sest mu saapad ja jope on mustad ning päris lesena ma paista ei taha.Viimasena otsustasin ma omanäolisuse lisamiseks lisada ka pärlitega lille.Materjali kulus imevähe ning aega läks mõni tund(nobenäpp teeb selle kindlasti kiiremini valmis).

Tegemis on siiski fuksiroosaga ning peas näeb see välja väga armas :)

Rahulikku jõuludkuud ,
Kaunitar.